reede, 15. märts 2013

14. päev

Meil on torm
Tõsine kohe, vähemalt läänemerel sellist pole kohanud.
Kas ma sellist tuult tahtsingi?
Jahh
Kas selle tuulega saab mobeediga sõita?
Ei, pea rebib koos kiivriga otsast.
Kas saab pildistada?
Ei, vett lendab ja kusjuures soolast- nii horisontaalis, kui vertikaalis.
Sõitsin siiski, allatuult sain 60km/h kätte, rohkem ei julenud- sajaga oleks kah pand, aga teed ja motoroller pole ikka selleks.
eesmärk oli saada kõrgemale pangale siin (160m) aga päris lõpuni siiski ei saanud, tuul oli nii tugev, et pidi juba neljakäpukile laskma, silmad prahti täis ja ... loobusin. Jäid leidmata ka kivikalmed.


Selleeest sai ära ronitud- nähtud neoliitikumi ajastu koopad. Kusjuures oli seal sees päris tuulevaikne, sain lõpuks suitsule tuldki anda. Püüdsin ette kujutada seda noorema kiviaja inimest ja millega ta siin tegeleda võis. Laed olid mustad, lõketest. Ainult kust nad puid said? Võimalik, et 4-5 tuhat aastat tagasi oli siin ka mets. Kui ma praegu koopast välja vaatasin, siis pold see kiviaja inimene miskit nii rumal- oli ikka miljoni mammutinaha vaade!


Sõitsin ühe aia juurde ja vaatasin sellest üle- kõõks, milline auk- suur auk kohe. Karjäär. Koht, kust need Gozo aia ja majaehituse materjal tulebki. Võis vast nii 50m sügav olla, all põhjas saagis üks mees blokke välja, teised rassisid need veokile. Väike transportöör oli abiks, aga muidu kõik käsitsitöö. Tundub, et suht odav materjal neil omast käest võtta.



Kui sulle toit ei maitse, ju pole kõht tühi ja mine laua äärest ära! Nii vist noomiti lapsepõlves meid pisikesi, kes toiduga mängisid. Siin eriti mängida ei anna, sest kõht on ikka tühi ka. Ja tänu sellele olen ma hakanud sööma näiteks konservubasid tomatikastmes. Igal hommikul :) Tegelt kuulub see inglise hommikusöögi juurde ja paljast praemunast ma kõhtu täis ei saaks. Ükspäev puistati toit üle mingi valge puruga, küsiti veel, et kas soovin. Ikka, ma ju maksan selle eest. Nu saingi seda mida maksin, söök oli sellise kopitanud maitsega- käis suus ringi ja kugistasin alla. Tuli välja, et see on parmesani juust. Jube kallis ja delikatess- sööge ise seda, kui tahate! Kõik mu makaronid olid rikutud :P Aga kalasupi sain küll väga hea, nämmm. Lõpuosa polnud kõige parem, see pilt, mis taldrikupõhjas oli: ma ei söö igasugu molluskeid jne. Aga ikkagi, supp oli hea.
Ja nii meil veel möllab tuul, teist päeva, olen mõtetes juba euroopa pool, vaatan ilmateateid ja lumetorme Frankfurtis, kus lennukid seisid ... paar päeva veel jäänud, koju küll ei taha. Siin on nii hea soe :)



Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar