Kirjutab tagantjärgi. Miskipärast tahvel ei tahtnud peale sõna frankfurten muud vastu võtta.
Igatahes Tallinnas sain kenasti peale, imetlesin veel, kui suur on ikka üks lennujaam ja kui Frankfurti jõudsin, siis jagasin ära, et mul pole suurustest aimugi, ehk meie Lennart Meri jaam on pisike põllukas, kuhu "moosiriiulid" ja vahel ka suuremad maanduvad. Fr lennujaam oli lõputu- ääretu ja oi, kui palju lennukeid.
Õhtune aeg ja haige ka veel, hakkasin otsima oma hotelli. Esimene asi oli saada lennujaamast välja, milleks läks vast kilomeeter ja siis veel pikki sissepääsu, mida vast oli ka kilomeeter, käisin edasi tagasi ja otsisin oma kindlat bussi- hotelli kirjadega. Küsides sain lõpuks teada,et bussid väljuvad hoopis korrus(teetasand) altpoolt. Käisin ka seal veel edasi tagasi kilomeeter ja lõpuks leidus hea inimene, kes selgitas, et asun terminaalis 1 aga peaksin olema term. 2 hoopis. Lahe. Depressiivne väike linnake, ei, ma olin jumala rahulik. Veel mõned korrad küsimist ja pusimist- õnneks oskasid inimesed ka kätega rääkida ja suunanäitamine aitas leida term. 2 ja sealt ka lõpuks hotelli bussi.(punane M täht oli peal)
Hotellis oli kohutavalt rahvast ja mina veel oma kottidega aga lõpuks sain tuppa. Tuba oli 6- kohaline, mingi soodukas, nali muidugi see, et soo järgi seal inimesi ei paigutata, jagasin tuba 5- e noore tsikiga, kes polnud vist omavahelgi tuttavad. Igatahes ei kuulnud kordagi ühtki sõna. Kõik nahistasid omaette- ronisin oma narile ja püüdsin magama jääda.
Olin tellinud bussi kella 5-ks, kuigi lennuk läks kell 10 alles, aga hirm oli nii suur, kas ikka leian õige koha üles. Hommikul anti mulle söögikott kaasa ja pool 6 olingi lennujaamas. Pileti peal oli kirjas, et gate A26 ja sättisin sinna lähedusse tukkuma. Vahepeal sõin igavusest esimest korda elus jogurtit, hotellist kaasa pandud.
Ahjaa, hommikul saabus hotelli ette takso ja väljusid sealt kaks purupurjus meest. Kuidagi jube tuttava väljanägemisega --- no ei voi olla totta- suomalaiset! Ajasin nendega paar sõna juttu, nad teadsid ka üht eestikeelset sõna, mis neile jubedalt nalja tegi --> "täpselt"
Vaatasin suurt tablood aga mida polnud nimekirjas, see oli Malta reis. Läksin siis A26 väravasse ja tore neegrionu seletas, et kõik on okei, võta nüüd jalad kõhu alt välja ja marsi B10 gate. Vohhh. Edasi läks ludinal, otsida üles term B ja teha seal turvakontroll (traksid jälle maha, asjad kasti jne) ja olingi B10 värava juures. Aega veel 2h :) Toolides üritasid magamist teha kaks eesti tüdrukut. Leidsin ka suitsunurga, selline lahe cameli putka, 100 a. Camelit, Sinna andis sisse pressida, aga ega suitsetamine peagi mugav olema. (FR-s nägin väga palju suitsetajaid)
Lõpuks sain lennukisse ja isegi vist tukkusin. Kõrvad valutasid, pea valutas, jube nohu ja palavik andsid ennast tunda. Haigena lennata on ai kui jube. Tahtsin juba ruttu välja sellest kolakast!
Piilusin aknast, vahepeal läks selgemaks, nägin lõpuks ka maad, tundus, et Sitsiilia. Ja oligi juba Malta, lendasime üle minu "kodusaare" Gozo.
Malta võttis mind vastu päikse, kõva tuule ja soojaga. Ai kui mõnus. Ostsin kaardi ja istusin pargipingile ja jäin õde ootama.
Õde saabus 2h pärast Münchenist. Tal oli rendiauto tellitud ja loomulikult polnud sellel rooli õiges kohas. Tegin siis esimese proovi ära, püüdlikult vasakul pool liigeldes. Päris jube. Üks praam veel ja olimegi Gozol.
neljapäev, 28. veebruar 2013
Jeerum, ma olen ikka täitsa närvis, iga pisike asi ajab kopsu üle maksa, koguaeg midagi unustan, midagi on kadunud, suutsin isegi ühe inimese korralikult läbi sõimata, teisest jäi natukene puudu- kas see ongi reisipalavik? :P Rahu Raimond, ainult rahu!
Anna on mul juba lennuisu ära võtnud: et mind otsitakse kuni nabani läbi, et kaasas tohib olla ainult üks välgumihkel (huvitav, miks mul neid mitu peaks olema), et kotil peab olema lipakas küljes (panin siis lipaka, lisaks maalisin kotile veel suurelt suurelt RAIMOND) ja et pane neid lipakaid palju tahad, ikkagi läheb pagas kaduma ja hea kui ma reisi lõpus teda näen. Täitsa pael!
Õde teatas täna suurima kurvastusega, et "seal" on külm !!! Tormasin kohe uuesti vaatama, kas mingi jääaeg üleöö saabunt? Ähh, täiega "lühkarite ilm" ju, pluss 15 on mu lemmik.
Etna pidavat purskama, keegi teatas, et lennukid siis ei lenda, teine arvas, et lennuk kukub vaheal alla ka.
Minuteada pole nendest ükski üles jäänud, teiseks ei pane ma seda niikuinii tähele. Vanast ajast tean, et nagu ma sinna sigarisse saan hakkan illuminaatorist välja vahtima. (tegin endale aknaaluse pileti) Nõukajal sai 8h jutti põristatud ja kõikseaeg vahtisin maad- tundsin ära kõik jõed ja linnad, mäed ja orud, sest olin geograafias väga tugev.
Tatt lippab nagu metsanotsul, milleks seda veel vaja oli? Kas nohuga lastakse lennukile? Või kuidas seda varjata, kui ma koguaeg turtsun?
Paar tunnikest veel ja siis minek, lennukid lendavad sinna-tänna üle meie maja. Ju ma vaatan siis sealt ülevalt ja lehvitan siia alla :)
Teab, kas ma enam siia kirjutada saangi, kui kott peaks kaduma minema, siis kõik laadijad- akud on pagasis ja fotokas- läpakas käsipagasis. Vott!
teisipäev, 26. veebruar 2013
Pole teab, mis palju jäänud ...
Aga pakkimine on kohutav, eriti fotokoti e. nn. käsipagas. Ja see tohib olla 5 kg. Mul pole elus veel nii tühi fotokott olnud: fotokas, 2 objet, läpakas ja tahvelarvuti tulid kokku 9,8 kg. Lõpuks kiskusin kõigilt akud välja, kruvisin statiiviklotsid maha, rääkimata kõigist juhtmetest- laadijatest ... ja kui ma selle kupatuse oma kerekaalule panin, sain 7,8 kg. ! Õudukas.
Hea, kui on olemas sõbrad, kes nõu annavad: Kersti, Anna, Kaupo, Kristel. Kristel kirjutas pika reisikirja, kogu see saladuslik saar on mul nüüd peas :) Kaupo saatis pikad juhised, kuidas lennujaamades käituda ja mitte tähelepanu tõmmata: olla madalam, kui muru ja kott su õlal peab tunduma udusulena :) Anna soovitas rinnahoidja muretseda, millel plastmassist tugikaared! (ma ei pane üldse seda, vot!) ja Kersti muudkui tõlgib igasugu värki ...
Suutsin eile haigeks jääda, täna juba parem. Ostsin Soomest Claydermani, sobib päris hästi pakkimisele ... loob meeleolu.
Kohv, suits, õlu, piim- suitsuga asi lahendatud, seda kogust, mis kaasa võib tassida, tossaks ennast surnuks.
Kohvi lahendasin esialgu 3IN Strong pakkidega, kui muud võimalust pole- pulber suhu ja vett peale- laksu saab kätte küll :P Õluga tuleb jama ja piimaga kohe kindlasti. Söögist ei tea suurt midagi, räägitakse mingist heast pitsast, aga ma olen kalatoiduline. Samas mingeid tigusid ja kaheksajalgu mulle ei topi surmaähvardusel kah sisse.
Aga noh, raha eest saab kõike, kasvõi eeslipiima :D
esmaspäev, 25. veebruar 2013
Tere
Miks ma seda teen, ei tea!
Aga varsti ma seda teen, tahan teha, kes siis veel teeb, kui mittekeegi ei tee! /tsiteerides klassikut/ :)
Igatahes tulevad lõkke ääres alati mingid kummalised ideed :P
Igal asjal peab olema algus, reisil nt. punkt A. Jätaks punkti B ära hetkel, märgime maha A
ütleme, et selleks on see hari püsti lumehanges. Kui ma peaks kord tagasi olema, siis on loogiline, et peaks jõudma selle harja juurde. Millal see juhtub, veel ei tea.
Teiseks peaks olema siht ja selleks märgime maha Frankfurti Maini ääres. On igasugu Frankfurte, ka frankfurtereid, valime seekord Maini. See on esimene kindel punkt, sealt vaatame edasi.
Siis peaks vist olema kaaslane. Kuna mul on iseendaga kõige rohkem tegemist, valin kaaslaseks tema.
Aeg? see neljapäev sobib hästi, ma arvan. (28.02)
Polegi palju jäänud.
Praegu mõtlen näiteks sellele, kuidas läbida kontrollpunktid nii, et suud lahti tegema ei peaks (ma ei oska ühtki keelt, peale e.k.) Mida kaasa tassida, kui palju jne. Levis kuuldus, et lõpp-punktis on suitsud rõvekallid ja kohvi pidi lurts olema. Aga ma olen ahelsuitsetaja ja hommiku ilma kohvita voodist ei tõuse!
Mis riided kaasa võtta?, seal pidi olema talv, kõige pakaselisem aeg aastas. ca +20.
Igatahes on meeletu ärevus ja paras paanika. Käsipagas e. fotokott tohib olla 5kg, see kott, mis kuhugi kongi loobitakse, 23kg. Millega ma neid kaalun? Köögikaal võtab peale 3-5 kg, eks vast jupphaaval siis.
Ja kurrat võtaks, viimane lennukiga sõit oli 25 a. tagasi, Kärdla- Tallinn, aga siis ma olin noor veel, siis anti veel andeks :P
Miks ma seda teen, ei tea!
Aga varsti ma seda teen, tahan teha, kes siis veel teeb, kui mittekeegi ei tee! /tsiteerides klassikut/ :)
Igatahes tulevad lõkke ääres alati mingid kummalised ideed :P
Igal asjal peab olema algus, reisil nt. punkt A. Jätaks punkti B ära hetkel, märgime maha A
ütleme, et selleks on see hari püsti lumehanges. Kui ma peaks kord tagasi olema, siis on loogiline, et peaks jõudma selle harja juurde. Millal see juhtub, veel ei tea.
Teiseks peaks olema siht ja selleks märgime maha Frankfurti Maini ääres. On igasugu Frankfurte, ka frankfurtereid, valime seekord Maini. See on esimene kindel punkt, sealt vaatame edasi.
Siis peaks vist olema kaaslane. Kuna mul on iseendaga kõige rohkem tegemist, valin kaaslaseks tema.
Aeg? see neljapäev sobib hästi, ma arvan. (28.02)
Polegi palju jäänud.
Praegu mõtlen näiteks sellele, kuidas läbida kontrollpunktid nii, et suud lahti tegema ei peaks (ma ei oska ühtki keelt, peale e.k.) Mida kaasa tassida, kui palju jne. Levis kuuldus, et lõpp-punktis on suitsud rõvekallid ja kohvi pidi lurts olema. Aga ma olen ahelsuitsetaja ja hommiku ilma kohvita voodist ei tõuse!
Mis riided kaasa võtta?, seal pidi olema talv, kõige pakaselisem aeg aastas. ca +20.
Igatahes on meeletu ärevus ja paras paanika. Käsipagas e. fotokott tohib olla 5kg, see kott, mis kuhugi kongi loobitakse, 23kg. Millega ma neid kaalun? Köögikaal võtab peale 3-5 kg, eks vast jupphaaval siis.
Ja kurrat võtaks, viimane lennukiga sõit oli 25 a. tagasi, Kärdla- Tallinn, aga siis ma olin noor veel, siis anti veel andeks :P
Tellimine:
Postitused (Atom)