Jeerum, ma olen ikka täitsa närvis, iga pisike asi ajab kopsu üle maksa, koguaeg midagi unustan, midagi on kadunud, suutsin isegi ühe inimese korralikult läbi sõimata, teisest jäi natukene puudu- kas see ongi reisipalavik? :P Rahu Raimond, ainult rahu!

Anna on mul juba lennuisu ära võtnud: et mind otsitakse kuni nabani läbi, et kaasas tohib olla ainult üks välgumihkel (huvitav, miks mul neid mitu peaks olema), et kotil peab olema lipakas küljes (panin siis lipaka, lisaks maalisin kotile veel suurelt suurelt RAIMOND) ja et pane neid lipakaid palju tahad, ikkagi läheb pagas kaduma ja hea kui ma reisi lõpus teda näen. Täitsa pael!

Õde teatas täna suurima kurvastusega, et "seal" on külm !!! Tormasin kohe uuesti vaatama, kas mingi jääaeg üleöö saabunt? Ähh, täiega "lühkarite ilm" ju, pluss 15 on mu lemmik.

Etna pidavat purskama, keegi teatas, et lennukid siis ei lenda, teine arvas, et lennuk kukub vaheal alla ka.
Minuteada pole nendest ükski üles jäänud, teiseks ei pane ma seda niikuinii tähele. Vanast ajast tean, et nagu ma sinna sigarisse saan hakkan illuminaatorist välja vahtima. (tegin endale aknaaluse pileti) Nõukajal sai 8h jutti põristatud ja kõikseaeg vahtisin maad- tundsin ära kõik jõed ja linnad, mäed ja orud, sest olin geograafias väga tugev.

Tatt lippab nagu metsanotsul, milleks seda veel vaja oli? Kas nohuga lastakse lennukile? Või kuidas seda varjata, kui ma koguaeg turtsun?
Paar tunnikest veel ja siis minek, lennukid lendavad sinna-tänna üle meie maja. Ju ma vaatan siis sealt ülevalt ja lehvitan siia alla :)

Teab, kas ma enam siia kirjutada saangi, kui kott peaks kaduma minema, siis kõik laadijad- akud on pagasis ja fotokas- läpakas käsipagasis. Vott!