Neljapäev, 28. veebruar 2013

Frankfurt

Kirjutab tagantjärgi. Miskipärast tahvel ei tahtnud peale sõna frankfurten muud vastu võtta.








Igatahes Tallinnas sain kenasti peale, imetlesin veel, kui suur on ikka üks lennujaam ja kui Frankfurti jõudsin, siis jagasin ära, et mul pole suurustest aimugi, ehk meie Lennart Meri jaam on pisike põllukas, kuhu "moosiriiulid" ja vahel ka suuremad maanduvad. Fr lennujaam oli lõputu- ääretu ja oi, kui palju lennukeid.
Õhtune aeg ja haige ka veel, hakkasin otsima oma hotelli. Esimene asi oli saada lennujaamast välja, milleks läks vast kilomeeter ja siis veel pikki sissepääsu, mida vast oli ka kilomeeter, käisin edasi tagasi ja otsisin oma kindlat bussi- hotelli kirjadega. Küsides sain lõpuks teada,et bussid väljuvad hoopis korrus(teetasand) altpoolt. Käisin ka seal veel edasi tagasi kilomeeter ja lõpuks leidus hea inimene, kes selgitas, et asun terminaalis 1 aga peaksin olema term. 2  hoopis. Lahe. Depressiivne väike linnake, ei, ma olin jumala rahulik. Veel mõned korrad küsimist ja pusimist- õnneks oskasid inimesed ka kätega rääkida ja suunanäitamine aitas leida term. 2 ja sealt ka lõpuks hotelli bussi.(punane M täht oli peal)
Hotellis oli kohutavalt rahvast ja mina veel oma kottidega aga lõpuks sain tuppa. Tuba oli 6- kohaline, mingi soodukas, nali muidugi see, et soo järgi seal inimesi ei paigutata, jagasin tuba 5- e noore tsikiga, kes polnud vist omavahelgi tuttavad. Igatahes ei kuulnud kordagi ühtki sõna. Kõik nahistasid omaette- ronisin oma narile ja püüdsin magama jääda.
Olin tellinud bussi kella 5-ks, kuigi lennuk läks kell 10 alles, aga hirm oli nii suur, kas ikka leian õige koha üles. Hommikul anti mulle söögikott kaasa ja pool 6 olingi lennujaamas. Pileti peal oli kirjas, et gate A26 ja sättisin sinna lähedusse tukkuma. Vahepeal sõin igavusest esimest korda elus jogurtit, hotellist kaasa pandud.
Ahjaa, hommikul saabus hotelli ette takso ja väljusid sealt kaks purupurjus meest. Kuidagi jube tuttava väljanägemisega --- no ei voi olla totta- suomalaiset! Ajasin nendega paar sõna juttu, nad teadsid ka üht eestikeelset sõna, mis neile jubedalt nalja tegi --> "täpselt"
Vaatasin suurt tablood aga mida polnud nimekirjas, see oli Malta reis. Läksin siis A26 väravasse ja tore neegrionu seletas, et kõik on okei, võta nüüd jalad kõhu alt välja ja marsi B10 gate. Vohhh. Edasi läks ludinal, otsida üles term B ja teha seal turvakontroll (traksid jälle maha, asjad kasti jne) ja olingi B10 värava juures. Aega veel 2h :) Toolides üritasid magamist teha kaks eesti tüdrukut. Leidsin ka suitsunurga, selline lahe cameli putka, 100 a. Camelit, Sinna andis sisse pressida, aga ega suitsetamine peagi mugav olema. (FR-s nägin väga palju suitsetajaid)

Lõpuks sain lennukisse ja isegi vist tukkusin. Kõrvad valutasid, pea valutas, jube nohu ja palavik andsid ennast tunda. Haigena lennata on ai kui jube. Tahtsin juba ruttu välja sellest kolakast!
Piilusin aknast, vahepeal läks selgemaks, nägin lõpuks ka maad, tundus, et Sitsiilia. Ja oligi juba Malta, lendasime üle minu "kodusaare" Gozo.
Malta võttis mind vastu päikse, kõva tuule ja soojaga. Ai kui mõnus. Ostsin kaardi ja istusin pargipingile ja jäin õde ootama.
Õde saabus 2h pärast Münchenist. Tal oli rendiauto tellitud ja loomulikult polnud sellel rooli õiges kohas. Tegin siis esimese proovi ära, püüdlikult vasakul pool liigeldes. Päris jube. Üks praam veel ja olimegi Gozol.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar