kodus

Xlendi mäe otsast

Päris koju pole jõudnud, aga Eestis küll. Aga usun, et mu põrandahari seisab ikka veel lumehanges püsti, prrrrrr, kui külm siin on. Lootsin, et tagasi tulles on siin suur kevad käes.
Tallinlastele lohutuseks, et Maltal on tänavas inimese kohta auke rohkem. Seal on igale inimesele 10 auku ja mõni päris suur :) Ja lappimine käib lihtsalt- labidaga plärts asfalti või betooni peale ja voila. Ei mingit freesimist ja tasandamist.
Mis meelde jäi (ei ole edetabel)
Sisalikud, palju sisalikke
Kassid, palju kasse (pühad aga kartlikud loomad)
Päike
Meri, see hull tormine meri ja lained ja värv.
Malta (Gozo) politsei- nad on tavaliselt lihtsurelikud inimesed, n.ö. meie hulgast, teevad ka suitsu ja joovad õlut, tervitavad tänaval rõõmsalt oma tuttavaid ... ja peavad ka korda.
Liiklus, vasakpoolne. Harjud lõpuks, aga võid ikka unustada.
Kohutavalt suured portsud, võtad küll "starteri" aga ikka hull söömine. Ja, et sul ikka oodates igav ei hakkaks, siis käib sinna juurde firma eelroog. Mina sain eelroast juba kõhu täis.
Kohutav linnutapmine. Kajakas lausa haruldus, vette vaadates ei näinud erilist liigirikkust.
Väga palju oli kortereid- maju müüa.
Kameeleon (kuidas saab nii aeglaselt liigelda?)
Veepuudus.
Puude puudus.
Vastikud ohakad, vaata kuhu astud!
Soolapannid- vannid.
Liivakivi- võimalik jälgi temasse kraapida, aga ikkagi pole meri neid saari minema uhanud.
Palju oli inglismaa pärandit. Bussid, autod(Range Rover), telefoniputkad, postkastid jne. Poes kaupa rohkelt Inglismaalt, Iirimaalt jne.
Ei näinud kordagi naisterahvast põldu harimas. Harimiseks kas iidne suur kõblas või motoblokk.
Maltalase hobiks on linnutapmine ja  linnukoerte pidamine, hobuste hipodroomisõit, "reinzroveriga" maatikusõit, jalgpall, aialapikese pidamine.
Kirikus käiakse usinasti, kirikud on iga suurema künka otsas ja suured- kaunid.
-----
Kas ma tahan sinna tagasi?
Jah
Aga ainult Gozo- Gomino, Malta peasaare jätaks teistele :) Ma ei saanud peasaarelt mitteüht positiivset emotsiooni, aga see on minu  probleem. Gozo on rahulikum ja oluliselt puhtam, rahvast vähem. 2 nädalaga ei jõudnudki kõiki nurgataguseid läbi nuuskida. Samas võib ühe päevaga vabalt Gozo vaatamisväärsused ära vaadata ja kaduda sealt. Oleneb inimesest. Mida ta  tahab.
Palavaga sinna ei tahaks, mulle oleks see piin. Oleks vist seal märts- aprill ja oktoober- november. Suvel on õitsvaid puid- põõsaid jälle rohkem ja ujumisvõimalus (kohti kus ujuda, on vähe)
Elu kohapeal pole teab, mis kallis, hooajal kindlasti hinnad tõusevad. Aga sinna saamine on kallis lõbu.
Võib sättida erinevaid lennukeid ja odavamaid variante aga lõpuks pead sa taidlema lennujaamade ja ööbimiste või teab, mis trikkide abil- kas see odavam tuleb? Ei usu. Seiklust kindlasti. Siis võiks see omaette eesmärk juba olla. Aga, kui tahaksid lihtsalt Gozol puhata, kima otse kohale. Ehk sügisel üritan sinna uuesti saada, krt seda teab, ma ei tea, mis ma hommegi teen :P
-----
Räägitakse, et Euroopa lennufirmad on pankroti äärel! Ei tea, lennujaamad ja lennukid olid rahvast puuki täis.

nüüd on aeg kodus Malta bussidega mängida ja reisi meenutada

15 päev

Ja ongi kõik
Viisin hommikul motorolleri ära, tagasi tulin kahe liinibussiga.
Väga lahe, sain rahulikult ringi vaadata.
Kui osta turisti pilet, siis saab sellega päris odavalt hakkama. Bussid käivad täpselt, igas peatuses tulikiri üleval, mis kell buss tuleb või mitu minutit aega tulekuni ja kuhu läheb. Bussid ilusad, uued. Ja põhimõtteliselt saab saare igasse punkti.
Pakin asju ja homme vara kella 4 algab rännak tagasi Euroopasse, tagasi talve.
Jään igatsema seda saart- võrreldes Malta peasaarega on siin väga puhas ja sõbralik. Super!
Kui koju saan kord, panen punkti siia

tsauuuu, Gozo !!

14. päev

Meil on torm
Tõsine kohe, vähemalt läänemerel sellist pole kohanud.
Kas ma sellist tuult tahtsingi?
Jahh
Kas selle tuulega saab mobeediga sõita?
Ei, pea rebib koos kiivriga otsast.
Kas saab pildistada?
Ei, vett lendab ja kusjuures soolast- nii horisontaalis, kui vertikaalis.

Sõitsin siiski, allatuult sain 60km/h kätte, rohkem ei julenud- sajaga oleks kah pand, aga teed ja motoroller pole ikka selleks.
eesmärk oli saada kõrgemale pangale siin (160m) aga päris lõpuni siiski ei saanud, tuul oli nii tugev, et pidi juba neljakäpukile laskma, silmad prahti täis ja ... loobusin. Jäid leidmata ka kivikalmed.

Selleeest sai ära ronitud- nähtud neoliitikumi ajastu koopad. Kusjuures oli seal sees päris tuulevaikne, sain lõpuks suitsule tuldki anda. Püüdsin ette kujutada seda noorema kiviaja inimest ja millega ta siin tegeleda võis. Laed olid mustad, lõketest. Ainult kust nad puid said? Võimalik, et 4-5 tuhat aastat tagasi oli siin ka mets. Kui ma praegu koopast välja vaatasin, siis pold see kiviaja inimene miskit nii rumal- oli ikka miljoni mammutinaha vaade!

Sõitsin ühe aia juurde ja vaatasin sellest üle- kõõks, milline auk- suur auk kohe. Karjäär. Koht, kust need Gozo aia ja majaehituse materjal tulebki. Võis vast nii 50m sügav olla, all põhjas saagis üks mees blokke välja, teised rassisid need veokile. Väike transportöör oli abiks, aga muidu kõik käsitsitöö. Tundub, et suht odav materjal neil omast käest võtta.

Kui sulle toit ei maitse, ju pole kõht tühi ja mine laua äärest ära! Nii vist noomiti lapsepõlves meid pisikesi, kes toiduga mängisid. Siin eriti mängida ei anna, sest kõht on ikka tühi ka. Ja tänu sellele olen ma hakanud sööma näiteks konservubasid tomatikastmes. Igal hommikul :) Tegelt kuulub see inglise hommikusöögi juurde ja paljast praemunast ma kõhtu täis ei saaks. Ükspäev puistati toit üle mingi valge puruga, küsiti veel, et kas soovin. Ikka, ma ju maksan selle eest. Nu saingi seda mida maksin, söök oli sellise kopitanud maitsega- käis suus ringi ja kugistasin alla. Tuli välja, et see on parmesani juust. Jube kallis ja delikatess- sööge ise seda, kui tahate! Kõik mu makaronid olid rikutud :P Aga kalasupi sain küll väga hea, nämmm. Lõpuosa polnud kõige parem, see pilt, mis taldrikupõhjas oli: ma ei söö igasugu molluskeid jne. Aga ikkagi, supp oli hea.

Ja nii meil veel möllab tuul, teist päeva, olen mõtetes juba euroopa pool, vaatan ilmateateid ja lumetorme Frankfurtis, kus lennukid seisid ... paar päeva veel jäänud, koju küll ei taha. Siin on nii hea soe :)

13. päev

1 pilt = 1000 sõna

12.päev

Juba emapiimaga on sissesöödetud, et elu on parem, kõik on parem, on olemas parem käsi ja nii see on ja nii see on sinusse surmani sisse raiutud. Ja kehtib parema käe reegel. Sest see on parem- isegi soomlane ütleb, et parem, see on õige! (paremale- oikealle) Ja, kui see ühel heal päeval sassi keeratakse, peapeale, siis tuleb paras pundar.

Ainuke, mis siin saarel veel parem on: paremal on autodel rool, paremalt kihutatakse sinust mööda(mis on päris ehmatav) ja jälgima pead hoolega paremat peeglit!
Hommikul alustad päeva sellega, et ronid vasaku jalaga voodist välja- alusta kohe varahommikul selle reegli meeldetuletamisega! Enne, kui lööd oma punnvõrri käima, tee endale selgeks, kuhu tahad minna! Marsuut. Kui näiteks poodi, siis millisel poolel teed asub pood, milliseid pöördeid kavatsed teha, milliseid ristmike tahad ületada. Ja mõttes keri see tee läbi niimoodi, et sõidad koguaeg vasakul.
Ringtee- seda hakka läbima vasakult poolt (s.t. päripäeva, mitte vastupäeva, nagu meil- midagi oleks neil ka nagu loogiline kah :p ) ja kohe vaata, et paremalt poolt keegi ei tuleks ja edasi juba sõida.
Kui ma tahan teha parempoolset pööret ja vastutulev auto tahab sinnasamma keerata, siis on temal eesõigus!

Tegelt ongi mulle probleemiks ringteed ja paremad pöörded. Ja ristmikud, mis on järjest ja kui su oma tee, mida arvad peateeks, teeb veel sinka- vonka ja kõrvateid muudkui suubub siit ja sealt ja erinevate nurkade alt ning enamus nurki on pimedad. Hommikul esimene pööre on mul kohe vasakule ja kohe järsust mäest üles, pean söitma hooga ja pime nurk ... (meie loogika järgi peaks sealt tulema auto alla aga ei tule)
Peatee märke, nt peatee ja anna teed, siin pole. Enamasti on asfaldil kirjutatud STOP. Ja kui ma sõidan ja näen ristmikul, et erinevatel kõrvalteedel, kust läheneb siit ja sealt igasugu masinaid, on maha neile kirjutatud STOP, siis panen silmad kinni ja gaas põhja. Jokutama pole mõtet jääda, ega keegi ei jää sind ootama ja kui sa kord jäid nina nokkima, siis võtab aega, enne, kui omad õigused maksma paned.
Aegajalt, kui ma pihta ei saa, kuidas liikuda, tõmbun tasa ja ruttu kuhugi tee äärde ja teen näo, et mul oli siin asja- ise siis vargsi piilun, et mida ma peaks edasi tegema (ega ju lollina ka paista taha)
Päris tihti jään ma liikluses jalgu (laveerin aukude vahel jne) ja seljataha tekivad autod mingi võluväel- vaatad oma paremasse peeglisse, tänav ju tühi ja järsku terve trobikond taga. Siis tõmban ka tee äärde ja lasen neil minna.
Aegaajalt jään sõidu ajal ringi vahtima . Ikka ju tahad näha, mida huvitavat tee ääres. Ja siis tuleb see automaatselt rinnapiimaga sissesöödetu- oled ühtäkki paremal pool teed !!!
Veel üks ehmatus, mis mind aegajalt tabab: kirjade järgi on neil vasakpoolne liiklus aga mulle jääb mulje, et neil on hoopis "keskliiklus" s.t. auto tuleb vastu keset teed. Ja ma pean ruttu meelde tuletama endale hommikul korrutatu, et vasakult poolt- vaaaaaasakult!

Liiklus on siin ehk natuke ehmatav, aga harjumisel täiesti normaalne. Pasunat antakse, aga mitte alati sulle. Pasunat antakse näiteks, kui tee ääres tuttavat nähakse. Võimalik, et jäädakse veel seisma ja aetakse paar sõna juttugi- autode rodu taga ootamas- no problems.
Aga minu arust ei kihutata, ei ole "rappija tsäkke" nagu meil, ei tirita asjade lahendamiseks istme alt pesapalli kurikat . Ei näidata mitte keskmist sõrmegi !!! Paar korda on minu tähelepanu juhitud sellele, et mul suunatuli sisse jäänud(armatuuril ei põle see pirn) ja kohe mainitakse, kui kiivrit pole peas(ikka unustan munakoort pähe panna!) Õnneks on mu võrr päris väikeste gabariitidega, mahun ka kitsastest pragudest läbi ja kui ma õigesti liiklen, aktsepteeritakse mind. Mitte keegi ei pressi mind tänava äärde, mittekeegi ei hakka minust karjudes ja tuututades mööda pressima- kui tekib selge võimalus, siis sõidetakse mööda, seni loksutakse kasvõi 20 km/h tunnis mul taga. Vohhhhh!

Tänavad on mägised ja teed auklikud. Vaata auku oma teel, vaata STOP kirju, vaata parempeeglisse ja vaata silte, kuhu sa täna üldse kavatsesid minna. Ikka juhtub, et on "diversion" ehk ümbersõit, ikka juhtub, et silt kuskil varjus ja peidus või üldse alla kukkunud või unustatud panna.

Kohe saab siin kaks nädalat oldud, aeg kiirelt läinud. Ja ma pole käinud Malta peasaarel, olen olnud kõikseeaeg siin, pisikesel Gozol. Ja ausalt- ei trügi sinna kah. See saar on ehk tilluke mõõtmetelt, kaardi pealt sain pikkuseks ca 14 km ja laiuseks 7km. Pole nagu ollagi. Oleks see lauskmaa, siis ehk. Aga selle pisikese lapikese peal on maksimum kõrgus 183 m. Linnasid- külasid, mägesid ja orge, pangad ja liivakivist moodustised. Soolavannid ja pilliroost roostik.. Kirikuid ja kabeleid, Mäeküljed täis aialapikesi. Põnevaid linde ja taimi. Ehk tundub see imelik, et olen tulnud nii kaugele ja ei kihuta läbi Malta kuulsaid tursimiobjekte. Seda enam, et aega on küll ja küll. Selleasemel kolistan mööda külateid ja jään vahtima põllumeest, kes taob oma võimsa kõplaga savikamakaid, ajan juttu mõne kõutsiga, kes oskab kõiki keeli, piilun kalameeste paati, istun kitsukese tänava majatrepikesel ja vaatan Malta poisikese pallitagumist, samal ajal vahetame rõõmsaid pilke. Piilun kere värisedes kõrgelt pangalt alla, ronin otse jeesu-kristuse juurde. Istun mere ääres ja imetlen võimsaid roherohelisi laineid, mis kaljude vastu purunedes muutuvad vahutavaks piimaks. Jälgin sisalikke ja nende toimetusi ja neid on siin kohe hulgi.  Ma ei vaata kella, enne kui läheb pimedaks. Ma magan, siis kui tahan ja vaatan suitsu tehes kõrgelt- kõrgelt oma toa rõdult alla Xlendi küla peale.

11. päev

Eile looderdasin, oli tänaseks jälle jõudu rohkem. Igapäev ei jaksagi ringi tuuseldada. Täna oli ilm kah võrratu, homme vist lubas ära pöörata.

Hommikul läksin kohe "akna" juurde, kolmas kord juba. Istusin mere äärde maha ja nautisin laineid. Meeletult võimas, veel suuremat möllu oleks tahtnud, aga ikkagi väga võimas. head meelt tegi, et inimesi polnud. Lõpuks ometi on see turistikas inimtühi- arvasin argipäeva süüks. Ega seda rõõmu kauaks polnud, 2h pärast oli juba sadakond inimest kohal, ma olin lihtsalt varajane ärkaja :)
Ronisin siia ja sinna, kuhu vähegi andis ja lõpuks sõitsin minema.

Tekkis huvi ühe kabeli vastu, olin seda kaardilt mitu korda vaadatud, aga seisab ta suurtest teedest eemal. Ilm ilus, mõtlesin, et lähengi otsin ta üles. Arvasin, et kui mere äärt pidi muudkui sõita (tee oli kohutav muidugi) siis ma peaks sinna välja jõudma. Seekord mu nutikus vedas alt, lõpuks olin tupikus. Keerasin aga ringi ja sama teed koppadi koppadi tagasi.
Igasugu tähtsad ehitised tehakse mäe otsa, nii turnisin minagi mäe otsa ja nägin selle kabeli kaugel eemal oleva. Sealt mäe otsast püüad aimata, kust tee sinna viib ja paned punuma.

San Dmitri Chapel , selline kabel. Küll mina tiirutasin ja ekslesin, korra on kuskil silt, et sinnapoole (no ma tean isegi et sinnapoole) ja siis jälle ei märkigi. Osa radasid lihtsalt lõppesid ära. Lõpuks leidsin oma üllatuseks pulitseionu orust seismas, üksi sedasi. Tema andis vihje, et pane nüüd oma motukas seisma ja mine jala. Õige kah, oli jäänud veel 200 m, aga parajalt turnimist. Tee oli, aga ma ei tea millega sealt üles minnakse. Suured turistibussid vist lasevad binokliga seda hoonet vaadata. Vb. tehakse sinna ka tee, sest kabel oli korralikult eurorahadega remonditud, oli ilus aed ja puhkepingid jne. Vat ainult teed sinna veel pole :P Igatahes sain ma linnu kirja jälle.

Sõitsin "koju", sõin kalapulki ja lausa sundisin ennast uuesti välja minema (jube uni tuleb ju peale lõunasööki)
Püüdsin üles leida Saguna kaljud Saguna Cliffs 

Jälle suutsin ma keerutada küll siia, küll tänna, ega ma eriti küsida ka oska, sest ega ma täpselt teagi, mis ma otsin. Lõpuks ma need kaljud üles leidsin, viimane kilomeeter kuskil aiamaade vahel ukerdades. Aga kohale sain. Ja vaade, tegelikult kukkumine, oli ikka vinge. Nagu Pakri pangal, ainult et vabalangemist on ca 140 meetrit. 5 meetrit ääreni ja juba vajud kössi, 3 meetrit ääreni ja neljakäpukil ja ikkagi ei julenud ma üle ääre alla vaadata, sees hakkas pöörama :) Mingid hullud ronivad sealt veel üles (vaata lingis on üks video ka)
Vot selline päev, emotsioone täis jälle. Istusin kivi otsa ja vahtisin kaugele merele, kuniks hakkas pilve tõmbama

10 päev

Vesi

Vett on Maltal palju, ümberringi suur meri, jama ainult, et see on soolane. Mageda veega probleemid, seda vajavad inimesed, loomad, taimed. Sajab enamasti detsember- jaanuar, siis kogutakse magedat vett kuhu aga saab. Vihmavesi on väärt kraam, kõik katused on selle kogumiseks tööle rakendatud. Võib imetleda inimeste nutikust- igasugu torukeste- pumbakeste ja tünnide süsteemi. Toodetakse ka vett merevee magestamise teel. Joogiks ostad poest pudelivett või mahla vms. Kord saime restoranis pudelivee, sanpellegrino oma aga Eesti pandipakendi märgiga, mis veel 1 EEK maksis !!! Millal meil oli kroon ja kust see pudel siia maailma taganurka sai? :)
Mõned pisikesed orud, mille põhjas peaks voolama loogika kohaselt vesi, on kuivad. Aga taimestik on seal oluliselt teisem, ju on seal ikka mingi niiskus. Ja kasvab pilliroog, mitte nagu meil haprake, vaid ikka korralik jäme ja tugev, kõrgustki 2-4 meetrit.

Põllumehed veavad oma lapikestele vee autokastis- tünnides. Mõni on viitsinud jännata torukeste süsteemiga, igale taimele oma veenire.
Tundub et väetist ja mürki uhatakse ka usinalt, ei usu, et mahepõllundus siin üldse tuttav teema on. Maad vähe, see vähene jube savine, iga taimeke, mis selle kasvama hakkab, on omaette rõõm. Põhilised põllukultuurid, mida õnnestus tuvastada on uba, küüslauk ja oder.

Täna peaks ilmateate järgi sadama vihma aga on sombune, näis kas päeva peale miskit paotab.

Kassid

No neid volaskeid on kõik kohad täis, patseerivad õues, restorani laudade all ja peal, tänavatel, müüridel ja hotelli koridorideski pole neist puudust. Samas ei tunne mingit jubedat kassikuse haisu. Kord õnnestus näha, kuidas üks kass ronis prügikastile ja sinna kaanel olevasse auku oma häda tegi- targad ka kuramused :)

Aga sedasi nagu meil, et tuleks jalge ümber vonklema- nurru lööma, seda nagu pole kohanud. Üldjuhul teevad kohe vehkat. Samas neid siin hoitakse ja toidetakse- kass tundub püha loom olevat.

9 päev

Miks on autol pasun?
Selleks et pasundada, ehk siksnaali lasta, eksju
Millal panna pasunat, ehk siksnaali?
Siis, kui tahad märku anda, et mina tulen, mina tulen!
Veel võib anda siksnaali, kui näed tee ääres tuttavat ja tahad temaga kontakti saada- missiis et eesolev eestlasest motorollirijuht ehmatusest .... täis teeb .
Veel võib anda täiest kõrist pasunat, kui sinu erakond saavutas võidu, siis ei pea näppu enam nupult laskma.

Mul on nii kahju, et mu rolleril ei tööta siksnaal, ai kuidas oleks taht ka pasunat anda!

Elagu PARTIT LABURITA!

8 päev

Mõõtsin oma rõdu pikkuse ära- 15 meetrit, milline raiskamine, võin lausa jalutada seal.

Kella 1-ks lubas yr.no vihmapladinat, siiani sini-sinine taevas. Peab vist ilmateadet vahetama, kui juba midagi lubati, siis andku või pussnuge, aga olgu olla. Tegin oma päevaplaani ilmateate järgi.

Peegel

Tänav

Liiklusesest. Asja loogika on see, et liiklemisel polegi loogikat. Ei saa ma nendest tänavatest teedest aru, aegajalt ikka eksin ja siis püüan mõelda mitteloogiliselt ja asi loksub kohe paika. Kohati on tänavad nii kitsad, et ei saagi aru, mismoodi nad sõidavad, aga hakkama saavad, mina kah, aga minu masin on kitsuke. Paljudel ristmikel on peegel ja see ikka aitab kah, kui nad vähe puhtamad oleksid. Mõnikord tuleb suur massin, siis hakkavad väiksemad tagurdama, seni kuni laiem koht olemas ja jälle üksteisest mööda saadakse. 

Poeriiulid

Kauplusauto

Poed on enamus supermarketid, riiulite vahel liiklemine on sama, kui linnatänavatel. Kui keegi tuleb vastu, siis tõmbad tagurpidi tagasi ja poed vaheriiulite vahele, ümber ma pöörata ei saa, siis niidaks ma oma fotokotiga pooled riiulid maha. Kauplusautod on lahedad, kimavad mööda linna ringi ja tuututavad nagu jätsimasinad, neid on päris palju, eiteagi, kas piirkond ära jagatud. Jäävad kuhugi seisma ja paar-kolm inimest astuvad kohe ligi. Kõiksekraam on lahtiselt, kraba või sõidupealt.

Mehed

Kõik siblivad midagi teha, teevad tööd mitme kohapeal. Restoranis näiteks siblis kolm- neli naist ja kümmekond meest. Naised tassivad-pesevad-koristavad, mehed muudkui midagi arutavad ja räägivad moblaga. Naised on enamjaolt pisikesed, loomulikult tõmmud. Ja jube virgad. Aga mehed ajavad lihtsalt asju. Tähtsaid asju. Nendel on koerad ja hipodroomi hobused. Lisaks panin ma tähele, et mehed tegelevad maaga, see on üks väheseid kohti, kus nägin ma meest füüsist tegemas. Kultiveerib ja külvab. 

Mina ja mu sõber Piaggio.

Piaggio

Ilma sõbrata oleks siin saarel mittekeegi, mind poleks olemaski :)

Saame hästi läbi ja pikendasin temaga sõprust veel nädalajagu. Tõeliselt hea sõber, kes on ka sealt läbi pugenud, kust lihtsurelik ammu oleks ringi pööranud. Tema pepusse mahub päris palju kola, ta jaurab mõnusalt ja paar korda vedanud mind krt teab kuhu, aga me saame hakkama. Seni olen pidanud ainult korra jalaga hoogu andma. 

Käisin täna vannis, ei mäletagi, millal viimati seda mõnu sai proovida. Panin vahustit ka, aga kui ma mullinaatori tööle panin, olin terve tuba vahtu täis, vannituba st. Vann võiks suurem olla, isegi minule pisikesele inimesele oli see veel pisikesem. Puhtaks sai küll, pesin päevituse ka kogemata maha. 

Sööge jäätist!

7 päev

Väsinud olen, ei viitsi kirjutada :)
Päev algas, et ei tea, mis täna teeks aga õhtuks kogunes niipalju emotsioone, et täitsa kutu.
Mingi päev peaks vihmasadu olema, siis teen koduse vedelemise. Seni kasutan maksimaalselt ära päikselisi ilmu ja kõik valge aeg püüan olla väljas, unustades söömise jne.
Tegin mingi klipi oma uuest pesast, see on SIIN

Pilti tegin täna palju, kassid võtsin ka ette, neid siin jagub. Õhtu sain õega kokku, kuna ma olin juba söönud, siis vaatasin pealt, kuidas ta head ja paremat pugis- vaatamise eest tegi mulle õlle välja.

Igatahes on see Gozo igati lahe ja ma ei taha kuhugi Malta peasaarele, mul on siin küll ja küll tegemist- sõidan(pikendasin rollerirenti) või lihtsalt matkan. Ausõna, tegevust jagub mis kole ja aeg lendab mis kole, kasvõi mõne kõutsiga juttu ajades ;P

6. päev

Xlendi

Hommik oli kuidagi uimane, ei viitsinud asju pakkida, lõpuks sain kola kokku, pressisin jälle kahte kotti kõik ja ... algas korralik paduvihm. Fotokoti panin selga, spordikoti kuhugi jalgade juurde, nii ma vihmas tuta- tuta kuidagi Xlendisse sain. Ma nägin vist päris rääbakas ja külmunud välja, kui uhkest hotelliuksest läikivale marmorpõrandale ennast lohistasin, veenired järel.

Tütarlapse (siin on nii pisikesed inimesed) peanupp paistis kuskilt suure massiivse laua tagant, siis ajas ennast püsti ja vaatas mind üle ääre pikalt. Otsisin sõnu, aga ükski ei tuld meelde. Siis ütlesin lihtsalt oma nime ja sellel oli võlujõud. Võeti laualt paber ja allkiri siia ja sinna ja tegin makse ära ja läksime mu tuba otsima. Esimene lift ja korrus nr. 2, siis pikk koridor, vasakule, paremale, otse ja 2 lift ja korrus 3 ja tuba 212. Jäi meelde? Mulle mitte :P (suutsin ikka pärast ära eksida) Ja tagasi umbes sama, retseption on korrus 0 ja väljapääs rannale on korrus -3. Just, siin on olemas korrused -3 ja -2 ja -1 ja 0 ja 1 jne jne. Lisaks eri tasandid, eri liftid, koridorid- uksed, no seuke rotilõks :)

Aga tuba on mõnna- no mis tuba, apartement. Elutuba, köök, 2 magamistuba, uhke koridor, wc, dush, mullivann. Ja rõdu, suur rõdu, vaade lahele. Kogu küla peopeal.

Lahe vastas mägi, mille mõni tund hiljem vallutasin. 

Kahjuks pole siin linnakeses poodi ja selleks pidin tagasi minema Victoriasse. Ostsin kohe kaks kilekotitäit toitu, mõtlesin et teen praekartuleid- suu jooksis juba vett aga unustasin soola. Pidin leppima itaalia pajarooga. Eks homme hinnasees-hommikusöögi ajal ajan endal taskud soola täis, salaja. 

Sain poest pistiku, ehk ülemineku ehk nagu sinna peale kirjutatud oli- turisti adapter ehk üleminek euroopast U.K. -sse. Loomulikult olid siin korteris jälle kõik pistikuaugud United Kingdom, ehk kolmeharulised. 

Käisin kohe ka mäe otsas ära, vaade oli ikka ülivinge, istud kivi otsas ja vaatad alla, õhtupäike põske soojendamas. Pidin peaaegu tukkuma jääma sinna. 

Mäe külg on täis piimalilli mis vot nii suured põõsad :) 

5. päev

Malta kalamees pärib Raimondilt, miks ta nii kaugele sattunud.

«Puhkus?»

«Ei!»

«Äri?»

«Ei!»

«Sõbral külas?»

«Ei!»

«Mida sa siis kodust nii kaugel teed?»

«Mul pole õrna aimugi!»

--------

See video Räikkonenist ajas mind tõsiselt naerma ja jube hästi sobib minu olemisega siin. 

Videot ise vaata siit 

Eile istusin terve päev "kodus", väljas tormas- möllas, kõik kolises ja ragises. Tänaseks on rahunenud, tuul on veel tugev ja natuke tibutab, aga läksin ikka juba õue, tahtsin merd näha. 

Ja hoobilt pidin oma võrriga käntsu käima, nii nagu mäest alla tulles pidurit panin, oli külg ees(õnneks mitte maas). Pärast jala poes käies oli niisamagi astudes asfalt libe, s.t. märg aga kuidagi tatine. Kahtlustan, et see on sool. Kuna meri siinsamas ja tuul kannab seda soolast õhku kõikjale. 

Aga meri on tõeliselt võimas, olen küll Musta mere lained näinud, aga need siin veel võimsamad, muudkui vaatad ja vaatad ja jäädki vaatama. Raske on seda elamust pildil edasi anda. Ühest kohast tegin ka jupikese videot, vajuta aga SIIA 

Suure vahtimise peale saingi sahmaka kaela, jäin midagi nokitsema ja ei pannud tähele, et mingi eriline koletis oli mu kohale kerkinud, polnud aega  hüpata kah kuhugi, seljataga soolavann, igatahes kaotasin tasakaalu ja ... :P

Einohh, lõbus ... ja vesi on soe, äkki peaks selle ujumise ka ära tegema, mingid sakslased käisid vees ükspäev, natuke karjusid aga lõpuks jäid vait. Räägitakse, et 15- 17 kraadi on. Õhutemperatuur umbes sama. 

Niisiis, käisin üleeile Xlendis, seal, kus mu õde pesitseb. Vaatasin küla üle, täitsa meeldis. Seal küll päike ei tõuse, aga see- eest loojub. Ja kaljud on võimsad, kui siinpool on liivakivi, siis seal puhas laavamaterjal, milles igasugu koopaid ja lõhesid.

Plaanin sinna kolida, aga ei suuda otsustada, mis päeval. Lisaks peaks ma oma võrri vist siin tagastama või pikendama. Ja kus seal seda hoida? Siin ma elan vaikses külaäärses tänavas, pea pooltühjas linnakeses. Aga Xlendis on inimesed, palju inimesed. Ja restoranid, kalad igasugud inimesele vaatamiseks välja pandud, et mida tahad, seda kohe sulle küpsetavad. Ja SPA on seal ja saunad. Loomulikult maksab see värk seal natuke rohkem, kui  minu "tagasihoidlikus urkas".  No tegelt pole see mul siin urgas midagi. Arvatavalt ma siiski lähen sinna, sest lõpuks tuleb mind inimestega ära harjutada, kunagi ju koju ka vaja minna ... 

Olen vist kohalikus poes nii tuttav, noor kena müüja naeratab juba kaugelt ja ei tiku minuga enam rääkima, sest teab, et olen kurttumm :) See tütarlaps on väheseid malta plixe, kes mulle meeldib, muidu pole siin küll inimesed teab, mis ilusad. Mehi ma muidugi ei vaata, aga põhjamaa naised on ikka kohe hoopis...... külmas säilivad nad vist paremini . 

Poe ostud käivad katse-eksitus meetodil. Kui ei maitse, viskan ära, kui maitseb, võtan järgmine kord jälle. Eks see kulukas ole, aga lõpuks saab poele ju tiir peale. Seda ülirõvesoolast ja vürtsikat mozzarella vorsti söön nüüd küll usinalt, esimesel päeval peaaega viskasin minema. Aga nüüd maitseb, vott. 

Nali kohalikus söögikohas. Läksin lühikeste käistega pluusiga sinna, jumala norm ju. Aga kohe pandi mu laua juures gaasisoojendi põlema. Vaatasin ringi, teiste laudade juures ei põlenud. Sest seal olid inimesed riides!!! Hea, et ma veel lühkaritega ei tuld :P Nende jaoks on siin ju talv ja käivad korralikult jopedes ringi. Enam ma nii alasti ei käi, panen paksud riided selga, muidu vaadatakse mulle koguaeg järgi. 

Vahepeal tuleb koduigatsus peale, aga siis kui ma eesti ilmateadet vaatan või AK-st uudiseid piilun, kaob kohe igasugu kärsitus. Siin on ikka nii hea soe, pealegi on tänapäeval internet, sõbrad tuttavad pea alati saadaval, kasvõi otsepildina. 

Panen siia ilmateate üles, leia 10 sarnasust :)

4 päev

Malta ja linnud.

Olin sellest ennegi kuskilt kuulnud, nüüd reaalsemalt kokku puutund. Maltal on linnud jahiobjekt nr. 1

Need puurid, mis eile mäe otsas nägin, on suurte lindude peibutamiseks. Sinna pannakse rabelema varem võrguga kinnipüütud värvuline (nt. turult ostetud rohevint) Mina nägin eile ühes puuris metsvindi emalindu.
Faktid on kohutavad:
- Saare 32 looduslikust linnuliigist on viimase 100 aasta jooksul 16 surnud välja. - Malta rannikul asub umbes 6000 lindude püüdmispunkti - Maltal tapetakse aastas 3000-5000 pistrikku, 2000-3000 roo-loorkulli, 1000-2000 herilaseviud, 4000-5000 põldvutti, 100000-200000 turteltuvi, 5000-8000 öösorri, 500-1000 kakku, 4000-7000 peoleod ja sadutuhandeid muid liike (rästaid, punarindu jne).Selleks ka need suvila moodi putkad, mis avatud ühte suunda, merepoole, kus mugav tool jälgimiseks. Ühest sellisest putkast kostis lindude sädinat. Väiksemad linnud pannakse puurikestesse välja, et siis meile tuntud kullid, pistrikud jne tuleks neid sinna uurima. Palju vedeleb maas jahipadruneid ja peenikesi tinahaavleid(plii?) saare meestel on linnukoerad, ühel päeval suleti tee mäe otsa, kohalik mupo suunas autod tagasi ja mäe otsas algas kõva paugutamine- järelikult läks lahti jaht. Kuna Malta on saar lindude rände teel Aafrikast põhja poole ja vastupidi, siis puhkavad siin jalgu (tiibu) tuhanded linnud- paljud neist siit enam edasi ei saa, inimeste jahikire pärast. Üllatus- üllatus, Maltalase suur hobi on pidada kanaarilindu ja nendega siis uhkeldatakse naabrimehe ees, kui inglased alustavad juttu ilmast, siis mehed oma linnukesest. Loe ka siit See on ka vast põhjus, et nii tavaline punarind või varblane ei lase ennast pildistada, nii nagu objektiivi neile suunad, on nad läinud. Enamus linde näen ma binoklist kuskilt kaugelt. Nagu ma olen lugenud, siis lähevad püssi alla ka kõik luiged, kajakad jms merelinnud. Pole siis imestada, et ei kuule kajakate kisa, olgugi et onju mereriik jne. Eile siiski kuulsin tuttavaid hääli merelt ja binokliga vaadates leidsin kaugel rannast ulpimas hõbekajaka paari :) 
-------
Elamisest:
Elan hostelis, kuna talvine aeg, siis rahvast siin pole, ehk päris üksi suure maja peale. On tuba, on saal kus telekat vaadata (nt eurosporti, läpakast vaatan ETV), on söögisaal ja eraldi köök, on tasuta wifi, wc ja dush iseenesest mõistetav. Igalpool kirjad, et säästa vett ja veega on Malta riigis nats nirud. Joogiks kasutatakse pudelivett. Kuigi ma ei mäletagi, millal üldse kraanist viimati vett jõin, õlu tuleb sakust, piim lehmast, mahlad puu otsast. 
On hinnasees hommikusöök- ekstaole. Perenaine Maria näitas mulle hommikusööki... võta külmetuskapist võid ja piima ja moosi, võta laualt saia ja pista rösterisse, vala piima kaussi ja cornflakesit peale. Kohvipulber, iselahustuv kah olemas+ teepakid. Siin on palju inglismaalt pärandiks maha jäetud, see moosisaia ja müsliteema ka vist. Mina vana eesti jorss paneks kohe hommikul kartuliputru ja hakklihakastet :D
Ma armastan vaikust ja privaatsust, suhelda ei taha. Vaikus on, aga privaatsusega nats kehvasti. Nii kui nina toast välja pistan, nii Maria ilmub: hellõu, juu aar okei? Ja ma muudkui kinnitan, et kõik okei. Esimesel päeval keerasin toa kenasti lukku ja panin mäkke minema. Noh, laisik nagu ma olen, tuba sassis, voodi sassis- oma tuba, oma luba. Tutkit! Kui tagasi tulin õhtul, oli tuba korras, voodi tehtud, aken tuulutuseks lahti, prügi ära viidud ... mõmmmm. Kõige hullem on see, et ma ei tea, kuhu seda prügi viia. Ma ei taha, et mu sasipusis keegi käiks, ammugi veel piinlikust tekitaks mulle :P Igatahes järgmine hommik tegin kõik korda, isegi voodi tegin ära ja tule taevas appi- polnud vist ikka voodit nii korralikult teinud, kui kohalik komme või naisterahva teatud meeleorgan seda tahaks. 
Maria on vist õpetaja, hommikul läheb, lõuna käib koristab siin ja õhtul ca 20.30 ilmub. Siis vaatan juba kella  ja kui kuulen uksekolksu ja siis tuleb kohe otsa. hellllõuuuu, juuu aaar okeeeiiii? Pistan pea uksest välja ja vastan okei okei :)

tegelt, ega ma seda keelt ei oskagi, aga vahet pole. Eile rääkisin ühe tüübiga, kes püüdis ingliskeelseid sõnu meelde tuletada (aravata, et tal pold ka inkas kuigi head hinded) Igatahes saime me teineteisest väga hästi aru, tase peab lihtsalt võrdne olema! 

Vaatan aknast neid maju siin ja vist leidsin lahenduse, miks neil katuseid pole, s.t. lame katus ääretga: nad koguvad vihmavett :) 

Ja peale selle on nad väga nutikad, köikse torustik on väljaspool maja seinal. Mitte nagu meil, kus kuuled kui üleval keegi pissib, siis solinal mööda torusid alla voliseb. Niisamuti elektrijuhtmed, kõikseelu käib maja seinal ja kui juhtmed parajasti aknast mööduvad, saab neile väikse jõnksu ju sisse teha. Tekkis isegi selline lahe mõte, et kõik need vee- ja kanalisatsioonitorud võiks läbipaistvad olla ja öösel erinevate tulukestega valgustatud. Looks raudselt meeleolu niigi kujult igavatesse majadesse